Foto M. Klimberg-H
Eile (30.03), mil taevast kattis päikesesära ja samal ajal liuglesid porisele teele imekaunid lumehelbed, kogunes muusikakooli rahvas Sillapää mõisahoone 1. korruse saali, et nautida erakordselt huvitavat kontserti. Meie seekordseteks külalisteks olid Toomas Oskar Kahur (tuuba) ja Anneli Tohver (klaver). Toomase nimi on paljudele meist tuttav juba 2020. aastal toimunud ETV saatesarjast “Klassikatähed”. Tema esitus ja instrumendi kõla kujunesid kahtlemata minu lemmikuteks. Tundus aga siiski nii, et saate žürii tegi oma otsustes interpreedile liiga ja nõudis viiuliga samaväärset tehnikat. Aga kõrvutada elegantset viiulit kohmakama ja kogukama tuubaga – see on ju praktiliselt võimatu ülesanne. Tuuba käsitsemine nõuab hoopis teistsuguseid oskusi, kindlasti tugevamat füüsist, suurepärast kopsumahtu. Kõigilt instrumentalistidelt nõutakse fraseerimis- ja stiilitunnetust, dünaamilisust, esinemisoskust – ning see kõik on noorel instrumentalistil juba olemas. Ja hoolimata sellest, et päris viiulilaadseid passaaže tuubal pole võimalik esitada, tõi Toomas oma mängus esile terve plejaadi erinevaid ning keerukaid tehnikaid ja mänguvõtteid (frullato, kolmekordne keel, sforzato, triller, ringhingamine – see on selline keeruline tehnika, kus pill kõlab nii sisse kui ka välja hingates jne. Tuleb aga tõdeda, et interpreedi mängust peegeldus ühtaegu andekus ja töökus, mis on muusiku puhul suurepärane kooslus. Lisan siia juurde, et T. O. Kahur õpib hetkel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mängib Nõmme Muusikakooli, Tallinna Muusikakeskkooli ja EMTA Sümfooniaorkestrites ja Eesti Noorte Puhkpilliorkestris.
Sügav kummardus kontsertmeister Anneli Tohverile, kes esineb tavapärastes tingimustes vaid kontsertklaveritel. Sel korral sai eelnevalt uuritud, et kas pianist nõustub mängima ka digitaalklaveril. Õnneks pianist nõustus, mille üle meil on ülihea meel. Tuuba on võimsa kõlaga instrument ning 2. korruse saal oleks kahtlemata jäänud esitajate jaoks ahtaks. Kindlasti on lugejate hulgas neid, kes ütlevad, et klaver on klaver, mis vahet sel on. Aga ei saa võrrelda võrreldamatut! Nii Zaporožets kui ka Mercedes on mõlemad autod, kuigi sõidutingimused on ääretult erinevad, nagu me teame…. Aga meie pianist sai oma ülesandega suurepäraselt hakkama. Sajaprotsendiline tulemus polnud instrumendi tõttu küll võimalik, aga siiski oli esitus väga nauditav. Oli märgata, et koostööd oli tehtud pikemalt, ühiselt tunnetati fraseerimist, hingamispause ja kuulajatele esines ANSAMBEL, mitte lihtsalt kaks solisti. Anneli Tohver töötab Nõmme Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Siinkohas loodame koos muuseumitöötajatega, kes meile lahkesti saali jagasid, et järgmisel eelarveaastal oleks võimalik Sillapää mõisahoone 1. korrusele soetada üks tõeline pärl kontsertklaveri näol.
Nüüd kava juurde. Charles-Camille Saint-Saëns`i “Morceau de Concert” oli esimene ettekandele tulnud teos. Teiseks said kuulajad nautida Christoph Willibald Gluck`i ülituntud ja romantilist Aariat ooperist “Orpheus ja Eurydice”. Imekaunis esitus! Sofia Gubaidulina “Lamento” oli tõeliselt äge teos! Nii huvitava ja kaasaegse helikeelega! J. B. Arban`i, kes oli virtuoosne kornetimängija, dirigent, pedagoog ja helilooja, kirjutas teose “Veneetsia karneval”, kus peamiseks teemaks oli eesti keeleski tuntud laul “Mu mütsil on kolm nurka”. Siin sai meile esinev interpreet näidata tõelist meistriklassi! Kui palju erinevaid tehnikaid ja võtteid! Pala on ääretult keerukas. Usun, et eriti muusikakooli õpetajatel oli põnev neid uskumatuid registritevahelisi hüppeid ja kaelamurdvat tehnikat jälgida. Arban on ühtlasi kirjutanud õpiku, mida loetakse puhkpillimängijate piibliks. Ralph Vaughan Williams`i Tuubakontserdi II osa “Romanss” kõlas tõepoolest romantiliselt. Aga järgmisena esitusele tulnud teos, Ernio Morricone “Gabriel`s Oboe”, tuli esmakordselt T. O. Kahuri poolt esitusele eelpoolmainitud saatesarjaga seoses Tõnu Kaljuste juhatatud Tallinna Kammerorkestri saatel. Seekord kõlas pala aga klaveriga koos. Ionel Dumitru “Rumeenia tants nr 2, mis oli kõlanud samuti Klassikatähtede saatel, oli tõeliselt elav ja tantsuline. Lisapalana tuli esitusele algselt siiski koloratuursopranile kirjutatud W. A. Mozarti “Öökuninganna aaria”, mis kõlas tuubale mitteomaselt lennukalt ja lausa lustlikult kergusega.
Tegelikult on tuuba kui orkestri- ja soolopilli eluiga olnud muusikaajaloos küllalt lühike, mistõttu pole sellele instrumendile piisavalt repertuaari. Seetõttu tuleb palju teoseid tuubale ümber arranžeerida.
See kena kontsert jääb kuulajatele ning kindlasti ka esinejatele kauaks meelde, seda enam, et see oli Toomas Oskar Kahuri esimene soolokontsert üldse tema paljude esinemiste reas. Soovime esinejatele palju õnne eduka esinemise ning suur tänu meeldejäävate elamuste eest!
Vikipeedia: Tuuba – kõige suurem ja kõige madalahäälsem vaskpill. Pillitoru on väga jäme ja pikk, sirgeks tõmmatuna oleks see 16-17 meetrit pikk. Vaskpuhkpille valmistatakse enamasti valgevasest ehk messingist ning kaunistatakse nikli ja hõbedaga.
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor
Foto M. Klimberg-H
Foto M. Klimberg-H
Foto M. Klimberg-H
Foto M. Klimberg-H
