Foto: Taimi Tiits
Teisipäeval, 30. mail leidsid paljud räpinlased põhjuse, miks Räpina Valla kultuurikeskuse saali tõtata – juba 16. korda toimus lauluõpilaste kontsert “Õhtu lauludega”! Muidugi on kõigi nende kontsertide taga Margot Suure töömahukas organiseerimine ning lauljate imeline häälekujundustöö. Kolmandat aastat töötab meie koolis üldainete õpetajana Jürgen Järvpõld, kes teisest tööaastast peale veedab väga suure osa oma tööajast ka klaveri, kaamera ja arvuti juures, et salvestada saateid, filmida lauljaid õppe-eesmärgil, katsetada uusi võimalusi tehnikamaailmas ja seda koostöös õp Margotiga. Meie lauluõpilaste suurepärased tulemused tulenevad paljuski ka tehnika uudsel kasutusel ning õpetajate kogemustel ja teadmistel.
Nüüd aga tagasi kontserdi juurde, mille teemaks oli filmimuusika. Õhtujuhiks oli kutsutud populaarne Hanna-Liina Võsa, tuntud laulu- ja muusikalitäht, keda laiem üldsus hästi tunneb. Kõigepealt esitas lauljatar Ülo Vinteri/Enn Vetemaa populaarse laulu “Kui on meri hülgehall” filmist “Siin me oleme”. Seejärel jõudis järg nooremate lauluõpilaste kätte. Elizabeth Randma, kes õpib laulu eriala küll alles esimest aastat, esitas julgelt laulu “Sipsiku” filmist. Hanna-Liisa Neimann, juba kogenum laulja, laulis toredasti Olav Ehala “Vitsalaulu”. Kui varasematel aastatel oli laululaste seas vaid üksikud noormehed, siis nüüdseks on olukord ikka paremaks muutunud. Otto Valter Vürst laulis vahvasti “Sipsiku” filmist küllalt keeruka laulu “Ujun, ujun”. Gete-Ly Vija, kes on edukalt esinenud laulukonkurssidel, esitas ilmekalt Gennadi Podelski laulu “Kohvikujutt”. Olav Ehala väljakutseid pakkuva ning tuntud “Näkilaulu” laulis hästi Helin-Marii Viskar. Sofia Elizabeth Pruusi esitatud Uno Naissoo “Nüüd astub hobu omapead” kõlas väga rütmikalt ja tuttavlikult, millele publik rõõmuga kaasa plaksutas. Esimest aastat laulu õppiv Emma Salf võitis publiku südamed väga julge etteastega ning esitusele tuli taas laul filmist “Sipsik”. Timo Steiner ja Peeter Volkonski on kirjutanud mängufilmile “Klass” muusika ning laulu “Elu pärast” esitas publikule väga veenvalt paljudel laulukonkurssidel mitmesuguseid võite koju toonud Arhanna Sandra Arbma. Kui nüüd rääkida ilmekusest, siis arvatavasti on lauljatest üks parematest näitlejatest Karl-Markkus Rebane ning publik sai hoobilt aru, et Olav Ehala on kirjutanud toreda laulu pagarist ja korstnapühkijast. Sumedalt ja sulnilt kõlas Erle-Mai Pabuski esituses Uno Naissoo “Kui tahad olla hea”. Lemme Salf aga haaras publiku enda kätte lauluga “Areen”, mida aastakümneid tagasi esitas Jaak Joala filmis “Teisikud”. Ääretult täiskasvanulik ja tunneterohke oli Helerin Salve lauldud laul “Üksinduse aeg” filmist “Šlaager”. Osavasti ja kaasakiskuvalt oskas Katariina Nagel esitada “Kurjuse laulu” mängufilmist “Nukitsamees”.
Ja siis astus publiku ette kontserdi peamine “süüdlane” Margot Suur ise ning paitas kuulajate meeli sügava lauluga “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid”, mis loodi juba 1959. aastal. Minna Emilia Vürst ei oska vaid flöödi ja viiuliga olustikke kuulajate meeltesse maalida, vaid teeb seda ka laulu kaudu. Uno Naissoo laul “Kui käes on jaanipäev” tekitaski tunde, et nüüd tahakski jaanilõkke juurde istuma minna. Ägedalt kõlas Alfred Vürsti esituses Ewert Sundja “Sipsikulaul”, kus ta ise mängis vahelduseks toredasti trompetit. Kontserdi lõpetas väga sümpaatne õhtujuht Hanna-Liina Võsa Olav Ehala laulu “Vaid see on armastus” ja Ülo Vinteri “Kodulauluga”.
Üle ja ümber ei saa kuidagi minna kontserdi saateansamblist. Kõik bändi liikmed on tõelised professionaalid: Jürgen Järvpõld (klahvpillid), Karl Laanekask (kitarr), Alari Piispea, kes on ühtlasi meie kooli basskitarri- ja bändiõpetaja, Ilja Šarapov (löökpillid) ja Margot Suur (süntesaator). Suurepärase heli eest kandis hoolt meie kauaaegne koostööpartner Mati Lukk. Kõikide lauljate juhendaja on imeline õpetaja Margot Suur.
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor ja tänulik kontserdikuulaja
