Foto: Marge Trumsi
Laupäeval, 03.juunil kostitas räpinlasi muusikaliste maiuspaladega Eesti Rahvusmeeskoor ehk endise lühinimetusega RAM. Kontserdil esitati väljapaistva ja armastatud helilooja Rein Rannapi laululoomingut aastatest 1971- 1983, mis oli looja varasem, kuigi ääretult viljakas loomeperiood. Enamus laule on pärit ansambel Ruja repertuaarist, kuid laul „Make up“ on kirjutatud mängufilmile “Selle suve šlaager”.
Käesolev kontsert oli väga põnev juba seetõttu, et siin oli äratundmisrõõmu nendele, kes olid omal ajal üles kasvanud „Ruja“ ja Rein Rannapi lauludega, teisalt aga ka muusikalist haridust omavatele kuulajatele. Meeskoorile laulude arranžeerimisega olid teinud suure ja keeruka, samas aga hulgaliselt väljakutseid pakkuva töö Kuldar Schüts, Siim Aimla ja meie oma Põlvamaa mees Riivo Jõgi. Pean tunnistama, et ma tundsin end kontserdil kui laps kommipoes! Kõik kuuldu pakkus suurt naudingut. Muidugi Rein Rannapilt kaunid meloodiad, aga samuti arranžeerijate looming oli haruldaselt imeline: väga ootamatud modulatsioonid, viited teiste heliloojate loomingule (näiteks Tuudur Vettikult „laenatud“ takt laulust „Kuu“!), keha kui instrumentide kasutamine, palju ootamatusi, meloodia kandumine ühest häälest teise, rohkesti polüfooniat. Sa püha püss!!! Rannap ja polüfoonia? Kui tavaliselt polüfooniast rääkides mõtleme kohe heliloojate Bachi ja Händeli peale, siis nüüd oli seda kasutatud Rannapi loomingus! Nii põnev! Tahaks kiita koori suurt distsiplineeritust ning pühendumist esitatule. Ja need kõrged tenorid, samas nagu keldrist kostev madal ja võimas bass, rääkimata teistest toredatest häälerühmadest, kellel samuti kaunisti ja küllaldaselt soleerida lasti.
Kogu kontsert algas kultuurimaja fuajeest Lydia Koidula tekstile kirjutatud lauluga „Teretus“, saateinstrumendiks šamaanitrummi ning kui saali astus alles esimene mees bassirühmast, oli kogu saal täis võimsat laulu. Ja kõla kasvas ning tuli peale nagu laviin! Meestelaulus on ikka väga palju võimu, jõudu ja sugestiivsust!
Kui nüüd küsida, mis eriti meeldis, siis ütlen ausalt, et seda valikut teha oli väga keeruline. Kui sinu ette laotatakse gurmee, siis on sealt raske leida ühte meeldivaimat. Aga ma proovin siiski. Riivo Jõgi seade laulule „Nii vaikseks kõik on jäänud“ oli rabav. Minu üheks lemmiklauluks on läbi aegade olnud „Raagus sõnad“, mille koorile arranžeeris Siim Aimla. Ja taas ei saanud selles laulus pettuda – see oli täiuslik. „Tango“ kõlas väga tangolikult ja hoo juurdeandmiseks kasutati käega rinnale patsutamisest tekkinud heli, mis oli nii visuaalselt kui ka kõlaliselt väga efektne! Suurepärane töö taas, Riivo Jõgi! Kuldar Schütsi kujundatud „Sa oled mul teine“ laulule andis lisavürtsi bassirühmast kostuv mehiselt räme pealkirja kordus ja see tõstis publiku suunurgad küll kõrgele!
Kogu kava oli nii põnev! Ja see oli hea, et see kaelamurdev ülesanne oli jaotatud kolme arranžeerija vahel. Mingis mõttes tekkis meeste vahel alateadvuses kindlasti isegi võistlusmoment: millega veel saab üllatada, võtted olid väga erinevad ja erilised. Meeskoor pidas sellisele pingelisele ja erakordselt head kuulmist nõudvale kontserdile suurepäraselt vastu.
Nüüd aga koori dirigendist. Mikk Üleoja on lõpetanud EMA 1997.a oma isa, prof Ants Üleoja dirigeerimisklassi ja kaitses 2004.a muusikamagistri kraadi prof Toomas Siitani juures. Mikk Üleoja tunneb suurepäraselt koorimuusikat, kuna ta on laulnud Eesti tuntumates koorides, juhatanud nii poiste- kui ka kammerkoori, õpetanud isa jälgedes dirigeerimist. Alates 2011.aastast töötab ta RAM-i kunstilise juhi ning peadirigendina. Kui varasemalt teleekraanilt jälgides tundus dirigent olevat tõsine inimene, siis sellel Räpina sündmusel ei lahkunud naeratus dirigendi palgeilt. Oli imetlusväärne vaadata, kuidas ta juhatab. Ta kasutas selleks tervet keha, vahel haarasid rütmikamad laulud ta nii enda rüppe, et võis teda kujutada eduka tantsijana.. On näha, et dirigent ei võta end alati liiga tõsiselt ning naudib juhatamise protsessi. Samas tuleb tunnistada, et töö kooriga väärib suurimat kiitust!
Kokkuvõttes võin vaid öelda, et olen lummatud. Ootan, mille Räpina Valla Kultuurimaja leiab taas võimaluse kutsuda RAM meie meeli paitama! Aitäh!
Marika Klimberg-Hyötyläinen,
Räpina Muusikakooli direktor,
tänulik kuulaja
Foto: M. Klimberg-Hyötyläinen
