Foto: M. Klimberg-Hyötyläinen
Esmaspäeval, 15. jaanuari õhtupoolikul oli muusikakooli õpilastel ja teistel muusikahuvilistel põhjust sammud muusikakooli poole seada. Kuulutuste ja reklaami põhjal oli oodata noore, aga juba tuntud kitarripedagoogi, interpreedi ja paljude konkursside laureaadi Kirill Ogorodnikovi kontserti. Tema poolt esitatav repertuaar on mitmekülgne, barokist kuni tänapäevani.
Kontsert algas vanema muusikaga, mida esitaja esitas Tartu meistri poolt valmistatud nn romantilise kitarriga. See on ehituselt väiksema ja veidi pikkuse suunas väljavenitatud kõlakambriga. Eks see on ehitatud endisaegsete instrumentide eeskujul ning on oma kõlalt hillitsetum ja kammerlikum, kui nüüdisaegsed kitarrid. Meenutab kõlalt pigem lautot. Publikule kõlasid Kapspergeri, Scarlatti ja Sor’i teosed.
Seejärel oli järg suurema ja kõlarikkama instrumendi käes. Kõigepealt helisesid Francisco Tarrega (1852–1909) loodud teosed „Marieta“ ja „Rosita“, mis polnud enam nii kammitsetud ja näitasid esitaja suurepärast mängutehnikat ja emotsioone. Väga toredasti kõlas sama autori „Sueño“ pikkade ja rikkalike tremolodega.
Väga eriliselt ja suure sisemise pinge ning vaoshoitud temperamendiga kõlas tuntud Hispaania helilooja Isaac Albéniz’e(1860–1909) „Sevilla“, mida on ka meie õpilased on klaveril esitanud, küll pisut teises transkriptsioonis.
Tõnu Kõrvitsa „Eesti hällilaul“ kõlas väga kaasaegselt, senise kontserdi taamal lausa novaatorlikult. Helilooja on selle teose loonud Kihnu saare hällilaulu ainetel. Teose kolmeosaline taktimõõt oli küll hällilaulu uinutavas rütmis, kuid see kõla, mis rütmiga kaasnes, oli rahutu, ütleks lausa, et eklektiline, aga siiski ootamatu ja huvitav. Eks see teos ongi meie Eesti ajaloo allegooriline kujund.
Kontsert lõppes Ester Mägi (1922–2021) „Kolme miniatuuri“ ja Astor Piazzolla (1921–1992) „Talvega“ tsüklist „Neli aastaaega Buenos Aireses”. Kui Ester Mägi oli tavapärases headuses, siis Piazzolla vastu on väga paljud kuulajad (mina kaasa arvatud) lausa relvitud. See helilooja oskab oma loomingu ja nõtkusega lihtsalt lummata. Tema muusika vastu lihtsalt pole võimalik jääda ükskõikseks!
Meie lugupeetud esineja tänas kuulajaskonda selle eest, et hoolimata sellest, et enamuse publikust moodustasid õpilased, käitusid nad lugupidavalt ja viisakalt.
Meie omakorda jäime kontserdiga väga rahule ning 31.jaanuaril on meil tulemas uus kontsert, sedapuhku aga teiste esinejatega.
Aitäh!
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor
Foto: M. Klimberg-Hyötyläinen
Foto: M. Klimberg-Hyötyläinen
