Räpina Provintsi kohvik täitus kaunite lauluhelide ning mõnusa nostalgiaga

Foto: M. Klimberg-H

Neljapäeval, 06. novembril kogunesid meie muusikakooli lauluõpilased Räpinas asuvasse Provintsi kohvikusse. Tegelikult oli see noorte vokalistide kontsert-arvestus, kuhu kutsutakse tavapäraselt kuulama ka perede liikmed. Sel aastal otsustati kontsert korraldada vabamas õhkkonnas, milleks tuli tavapärasemast rohkem vaeva näha: kohviku ruumidesse paigutati mitmed värviliste tuledega prožektorid, mis aitasid kaasa õdusa ning piduliku õhkkonna loomisele. Kohale toodi ka muusikakooli ümmargused kohvikulauad, mis kaeti pidulike laualinade ning maitsva suupoolisega ja kõrvalsaali paigaldati suur ekraan laval toimuva paremaks jälgimiseks. Helitehnika pandi Mati Luku eestvedamisel paika ning oldigi kontserdiks valmis!

Seekordse kontserdi teemaks olid kaheksakümnendad aastad, mil kerkis esile terve põlvkond muusikuid ja ansambleid, kes panid aluse Eesti popmuusika kuldajale. Toona oli küll veel nõukogude aeg, kuid õhustikus oli aimata suuri muutusi. Kõigepealt astus lavale kõigi lauljate juhendaja ning hääleseadja, lisaks veel võluv lauljatar Margot Suur. Tema esituses kõlas ansambli “Proov 583” üks tuntumaid lugusid “Sinu juures”, mille autoriteks on Mike Hawker/Ivor Raymonde. Järg jõudis seejärel noorimate lauljate kätte, kes astuvad pühendumistnõudval lauljateel esimesi samme: Maia Reinson, duo Saara-Mai Vija /Saara Salf ning Hugo Viktor Vürst. Laulmine, nagu igasugune muugi tegevusala, millel tahetakse edu saavutada, nõuab palju harjutamist ja katsetamist. Võrumaa tüdruk Triin Tuul, kes õpib laulu alles kolmandat kuud, on lühikese ajaga saavutanud arengus suure hüppe.

Mõni kontserdil kõlanud laul kõlas eriti tuttavlikult ja kutsus lausa kaasa ümisema. Üheks nendest oli kindlasti Eimi Ootsingu lauldud “Kui on meri hülgehall”. Tõeliselt mõnus nostalgialaks! Vittori Mascheroni laul “Pardike ja mooniõis” loodi küll juba viiekümnendatel, kuid eriti populaarseks muutus see ansambli “FIX” esituses. Meie kontserdil esitas seda enesekindlalt Emma Salf. Laul pole kaugeltki kergete killast kiire tempo ning teksti rohkuse tõttu, kuid Emma sai sellega suurepäraselt hakkama. Maribel Küttmann laulis väga tuntud Andres Valkoneni ja Leelo Tungla laulu “Moonika”, mis on varasemalt kuulajateni jõudnud Tõnis Mägi esituse kaudu. Lihtne ja siiras laul “Soovide maa – see on muusika” tuletas meelde, et vahel piisab mõnest heast laulust, et väsimus- ja muremõtted endast eemal ajada ning selle hea sõnumi tõi kuulajateni Elizabeth Randma. Esimese kontserdipoole lõpus kõlas toredasti Karl-Markkus Rebase esituses ansamblile “Apelsin” Heigo Mirka loodud laul “Vana raadio”. See energiline ning optimistlik laulu esitus sobis väga hästi sügisnukruse peletamiseks. Vaheajal lasid lauluõpilased pizzal hea maitsta ning lapsevanematel oli mõnus hetk muljetamiseks.

Teine osa algas uue ja huvitava kooslusega: Lemme Salf ja Miriam Metsanurm musitseerisid kitarridel ning Lemme esitas kõigile teada-tuntud Henry Laksi laulu “Tule kui leebe tuul”. See sobis suurepäraselt Lemme mahedale häälele ning kitarrisaade oli laulule mõnusaks saatjaks. Leila Milleri “Pühajärv” kõlas kontserdil järgmisena ning Helin-Marii Viskari esituse kaudu jõudis laulu poeetilisus hästi kuulajateni. Aastaid tagasi oli ansambel “Mahavok” üks tuntumaid lugusid “Mägede hääl” ning toona esitas selle laulu vokaalpartiid Kare Kauks. Lisandra Lipsmäe oskas laulu kindlalt ning julgelt kõlama panna. Otto Valter Vürsti esitas Tõnu Aare ja Ott Arderi loodud “Tuukri laul”. Otto Valter suutis esitades tõsiseks jääda ning sellega tõigi ta laulu humoorika sisu hästi esile. Laureen-Marie Piir on tuntust kogunud peamiselt koolibändi solistina. Tema poolt enesekindlalt esitatud Gunnar Grapsi “Valgus” kõlas kaheksakümnendatel tihti eetris. Raivo Tafenau/Leelo Tungla laulu “Kuninga kass” oleme harjunud kuulma Anne Veski esituses. Muusikakooli kontserdil laulis seda huvitavalt, veidi jazzilikus võtmes Marie Jürgen. Alfred Vürst on lauljana näidanud end nii mitmeski erinevas stiilis. Tundub, et praegusel arenguetapil sobivad talle vokaalselt kandvamad ning rahulikumad laulud. Õpetaja Margot valiski talle Gunnar Grapsi laulu “Tuhande järve taevas”, mis kannab endas sügavalt luulelist sõnumit – pilte Eestimaa loodusest, mille sisse on peidetud inimese sisemise maailma otsingud. Lauljana väga palju arenenud ning paljudel erinevatel konkurssidel võidukalt esinenud Gete-Ly Vija esinemisest sai taas vaid rõõmu tunda. Gete-Ly on laval väga kindel, veenev ning tema lavaline sarm ning hääle kõla ei jäta kuulajaid kuidagi külmaks. Rein Rannapi laul “Keegi tulla võib” kandus kindlasti iga kuulajani ning teenis publikult suure aplausi. Kontserdi lõpetas Arhanna Sandra Arbma Heini Vaikmaa ja Madis Trossi lauluga “On läinud aastad”. Noor lauljatar on enda lauljateel teinud läbi suure arengu, võistelnud nii kodu- kui ka välismaal ning saavutanud suurt edu. Arhanna esinemine kõlas tõeliselt suurepäraselt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui inimesed mõtlevad rohkem nn kastist välja, siis võib sellest tulla midagi täiesti uut ja põnevat. Nii ka seekord. Kontsert toimus lahedas keskkonnas ning saalis hõljus heatahtlik, kodune, aga sealjuures pidulik õhkkond. Kui ei proovi midagi uut, siis võibki stampidesse kinni jääda. Mulle tundub, et nii esinejad kui ka kuulajad jäid kontserdiga rahule. Siinkohas pikk pai laulupedagoog Margot Suurele, kontsertmeister ja tehniline tugi Jürgen Järvpõllule ning heli- ja valgusmeister Mati Lukule! Suured kiidusõnad kuuluvad ka Provintsi kohviku lahkele ning särasilmsele perenaisele Inga Afanasjevile ning toetavatele lapsevanematele!

Uute kohtumisteni!

Marika Klimberg-Hyötyläinen

Räpina Muusikakooli direktor