Räpinas tähistati rahvusvahelist muusikapäeva

Foto: M. Klimberg-H

Arvatavasti teab enamus lugejatest seda, et 01. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva. Varahommikul, juba kell 07.45 kogunes muusikakooli tiiva all tegutsev Räpina Valla Noorte Puhkpilliorkester (dirigent Artur Kiik) vallavalitsuse ette, et rõõmustada rütmika esinemisega tööleruttajaid. Aitäh teile, tublid orkestrandid, et tõite räpinlastele naeratuse palgeile!

Aga sellega polnud muusikateema sel päeval sugugi ammendunud! Õhtul kell 18 oodati publikut muusikakooli 2.korruse saali kuulama Urmas Sisaski poolt kahele klaverile loodud muusikatsüklit “Eesti Rahvataevas”. Esitajateks olid Piret ja Lauri Väinmaad, kellest viimasele oligi helilooja Sisask selle 30-osalise suurteose pühendanud.
Muusikapäeval tuli esitusele küll vaid kolmandik ehk 10 osa.

Räpinas pole sellist kohta, kus ühes saalis oleks kaks tiibklaverit. Hea, et tulin 18 aastat tagasi ideele laiendada muusikakooli tarbeks ehitatava saali kõrval oleva klaveriklassi ust niipalju, et sellest tiibklaver läbi mahuks. Tegelikult pole ju kunagi 2. korrusel saali olnudki. See lihtsalt tekitati tehnikumi endisaegsest õpetajate toast, õpetajate wc-st, kahest paksust betoonsambast ning koridorijupist. Nii veeretatigi eelmisel nädalal teine tiibklaver saali ning häälestaja Veli Sarv sõitis esmaspäeval Räpinasse, et panna kaks muusikainstrumenti nn ühte jalga käima. Selline eellugu siis. Nüüd aga kontserdi manu.

Pole sugugi kerge sellist suurepärast muusikaelamust sõnadesse panna. Tuleb kohe ära mainida, et kontsert oli suurepärane, muljetavaldav ning vaheldusrikas. Milline dünaamiline mitmekesisus! Paiguti nagu hääbuv ja aegade hämarusse sulav, kuulamapanev pianissimo, sealsamas selline fortissimo, mis tekitas tunde, nagu tahaksid kaks pianisti oma esitusega muusikakooli ahta saali seinad laiemale lükata! Päris palju oli suurteoses kordusi, mis ei mõjunud kaugeltki igavalt või tüütult. Hoopis vastupidi. Kordused kõlasid nagu erineva intensiivsuse ja variatsioonidega mantrad, mis imbusid kuulajatesse iga ihuraku kaudu. Vahepeal oli kuulda, kuidas klaverid nagu „tülitsesid“ omavahel. Kindlat meloodiajoonist hakkas tülitama mingi tundmatu, “vales” taktimõõdus ja helistikus sissetungija, mis kasvas vaiksest torisejast üle võimsaks võitlejaks, haarates kogu esituse enda kätte. Helilooja Sisask on kasutanud väga palju erinevaid kompositsioonivõtteid alates erinevate muusikalaadidest, mängutehnikast, dünaamikast ja tont teab, mida veel. See kõik oli väga põnev ja kaasahaarav. Kindlasti pakkus äratundmisrõõmu tsükli 6. osa “Orjatäht” esitus, kus kõlas kõigile tuttav laul “Oh, mina väike mehikene”.
Viimane esitusele tulnud osa “Suur rist” lõpetas kontserdi ääretult efektselt ja näitas veelkord abikaasadest pianistide suurepärast ansamblitunnetust ning kõrge pilotaažiga mängutehnikat.

Siinkohas tänan lisaks esinejatele ja muusikakooli õpilastele ka täiskasvanud osa publikust, kes sõitsid Räpinasse muusikapäeva tähistama isegi Värskast ja Mikitamäelt. Kokkuvõtteks saabki öelda: muusikapäeva tähistamine õnnestus igati!

Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor