Foto: M. Klimberg-H
Neljapäeval, 14.augustil oli mul võimalus käia Helsingi südalinnas paiknevas Koko jazzklubis kontserdil, kus esines Räpina Muusikakooli endine õpilane Kristina Bianca Rantala koos endanimelise kvintetiga. Kristina Bianca (esinejanimega Bianca Rantala) on oma muusikuteel kerkinud esile nii orkestrijuhi, helilooja, arranžeerija, klahvpillimängijana ning nüüd, pärast 10- aastast pausi, ka imelise jazzlauljatarina. Bianca õppis soololaulu meie kooli tunnustatud ja armastatud laulupedagoogi Margot Suure käe all. Teadmisi jazzist ning kompositsioonist tutvustas talle hinnatud muusik ja orkestrijuht Riivo Jõgi. Jazzklaveri tunde on ta saanud endiselt Räpina Muusikakooli õpetajalt Andres Alarult. Nagu Bianca ise rääkis ajakirja “Kitarr” intervjuus: “Räpinas rütmimuusikalaul ja algeline bändiõpe ning Põlvas saateimprovisatsioon ja seadmine olidki minu esimesed kokkupuuted rütmimuusikaga.”
Nüüdseks on sirgunud noorest piigast särav täht Eesti-Soome muusikataevas. Bianca on lõpetanud Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli ning Helsingis Metropolia kõrgkoolis omandanud bakalaureusekraadi. Tänasel päeval täiendab Bianca end magistriõppes Sibeliuse Akadeemias ja Frankfurdi Muusika- ja Teatriakadeemias.
Niipalju siis Bianca tutvustuseks. Tuleb aga kohe ära mainida, et nii mitmekülgne muusikaline tegevus pole laiale üldsusele mitte märkamatuks jäänud. Ta pärjati 2025. Aasta Helilooja tiitliga Eestis jazziauhindade galal.
Kuna Bianca tegutsemisskaala on väga lai, siis vahepealsetel aastatel keskendus ta peamiselt instrumentaalmuusikale. Viimasel ajal on aga taas esile kerkinud jazzvokaali teema. Bianca esinemist oli kontserdil hea kuulata, sest väga puhas intonatsioon, pehme vibraato ning särav esinemine köitis publikut ilmselgesti. Bianca hääl kõlas mahlakalt ning toredasti keskregistris ja lausa väljapaistvalt, kergelt ning julgelt ülemises registris. Kogu maailm fännab ja naudibki just eriti ülaregistri noote.
Igal muusikul on omad suunad, kuhu poole ta püüdleb või areneda soovib. Ootan põnevusega, milliseks muutub tema muusikaline maitse ning ka vokaal 5- 10 aasta pärast.
Bianca kvintett koosnes samuti väga suurepärastest muusikutest, keda kuulata oli puhas rõõm. Osav pillikäsitlus, suurepärane improviseerimisoskus, hea ansamblitunnetus – see kõik sundis tähelepanelikult kuulama. Viskasin juba nalja, et see viiene punt on sündinud siia ilma kohe koos pilliga, nii koduselt tundsid nad end oma muusikainstrumendiga. Koosseisu kuulusid: kitarril Jonas Metsäkylä, kontrabassil Mikael Saastamoinen, trummidel Okko Saastamoinen ja puupuhkpillidel Sami Leponiemi.
Enamuse lugudest on Bianca kirjutanud ise, ettekandele tuli ka paar jazzistandardit. Kontserdil istus Bianca vahetevahel ka klaveri taha ja näitas oma suurepärast jazzharmooniatunnetust. Tuleb kindlasti kiita noore vokalisti oskust konfereerida kogu kontserti vabalt ning meeleolukalt. Suurepärase õhkkonna lõi ka stiilne esinemiskoht: valge laudlinaga kaetud väikesed ümmargused lauad, millel ilutsesid klassikalised valged küünal. Väga stiilne!
Kokkuvõtteks ütlen, et kontsert oli aus ja igati paeluv ning saan uhkelt öelda, et ka Räpina Muusikakool on ladunud nii mitmedki olulised jupid selle muusikalise puzzle sisse, mida Kristina Bianca Rantala osavalt käsitleda oskab. Palju edu ning jätka samas vaimus, kallis Bianca!
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor
ja tänulik kuulaja
Foto: M. Klimberg-H
