Uue kooliaasta algas muusikakooli töötajatele vahva väljasõiduga Lätti

Räpina Muusikakooli kollektiiv sõprusvallas Gulbene Muusikakooli direktori Ilona Matisaga.

Foto: erakogust

Suvi möödus muusikakooli õpilastele ja õpetajatele väga erinevalt. Osad nautisid vahelduvaid vihmaseid ja päikesepalavaid suvepäevi, teised aga leekisid ühtedelt kursustelt ja koostööprojektidelt teisele ning neil polnud üldse võimalik ilmale keskenduda. Muusikutele on muusika ikkagi esmatähtis, olgu see ilm milline tahes!
Juba kevadel mõtlesime, et kooliaasta võiks kooli töötajatele alata meeleolukalt. Selleks planeerisime Lätti ühepäevase treti. Eesmärgiks ikka see, et reisi peal kogeks nii meeldivat kui ka kasulikku.
Teisipäeval, 26. augustil sõitsime koos toreda bussijuhi ja kauaaegse koostööpartneri Enn Ipsbergiga Räpina sõprusvalda Gulbenesse, kus tutvusime kohaliku muusikakooliga. Direktor Ilona Matisa on mitmele meie kooli töötajatele tuttav juba alates 2023.a toimunud Räpina Valla Noorte Puhkpilliorkestri 155.a juubelist, mil ta külastas meid koos oma kooli toreda puhkpilliorkestriga. Eelmisel aastal käisime meie (koos õpetajate Margot Suure ja Jürgen Järvpõllu ning noorte lauljatega) tervitamas Gulbene Muusikakooli 60. sünnipäeva puhul. Muusikakooli hoonega saime tutvuda aga alles nüüd. Meie koolid, neis kehtivad nõuded ja õppekavad on täiesti erinevad. Kõike oli väga huvitav vaadata ning nii mitmedki meist said mõne vahva idee sellest külaskäigust.
Rikkaliku lõunaga kostitas meid stiilne kõrts nimega Kantes Krogs, mille järel sõitsime tutvuma Stãmeriena lossiga. Väliselt oli see mõisakompleks väga šarmantne ja hoolitsetud. Valge loss tumerohelise pargi taustal mõjus tõeliselt lummavalt. Seestpoolt kuluks ehitisele ära üks korralik rahasüst, kuid vaadata oli ikka väga palju. Eraldi tahaksin toonitada, et meie vastuvõtt oli tõeliselt südamlik ja tundus, et meid oodati, nagu kalleid külalisi.
Edasi viis tee meid pudeliaeda. Juba 15 aastat pensionil olev proua Anna Zile leidis endale pikkade päevade täitmiseks omapärase hobi – igasuguste kujutiste ja lausa hoonete ehitamises, kasutades ehitusmaterjalidena vaid pudeleid ja tsementi. Minu silmale olid päris paljud ideed igati vahvad, kuid mõne dekoratsiooni idee ei pääsenud siiski mõjule. Kindlasti võlus meid vanaproua vitaalsus ja pealehakkamine. Pensioniiga ei pea ju tähendama vaid diivanil külitamist või teleka ees sukakudumist. Igati vapper vanadaam!

Viimaseks sihiks oli Valmiera õlletehas, Valmiermuiža, kus saime tutvuda nii limonaadi kui ka õlle valmistamise tehnoloogiaga. Meile anti maitsta erinevalt röstitud odrateri ja linnaseid. Nägime, kuidas pudeleid korgitakse ja sildistatakse. Tutvusime tehase ajaloo, toodangu ning eritellimisvõimalustega. See kõik oli väga põnev, silmaringi avardav ja 2 tundi möödusid märkamatult.
Põneva päeva lõpuks ootas meid õhtu väga stiilses Rates Varti restoranis, mis paikneb teatri vastas üle tänava. Taas saime nautida heatasemelist ning rikkalikku kokakunsti, millega kõik väga rahule jäid.
Kodutee möödus kiiresti, kogu reisiseltskond oli päeva muljetest tulvil ning heatujuline. Eks me saime juurde indu uuel õppeaastal jätkamiseks. Siinkohas täname kogu kollektiiviga toredaid lapsevanemaid, kes tegid meile jõuludeks kingituse, mida saime väljasõidul kasutada.
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor