Vasakult Mikk Langeproon ja Henri Zibo. Foto autor M.Klimberg-H
Esmaspäeval, 31.10 toimus Räpina Muusikakoolis taas Eesti Kontserdiga koostöös üks väge täis akordionikontsert. See kõla, mida noored mehed oma mänguga tekitasid, oli paiguti mahe kui kevadtuul ja sealsamas kui tormine meri või võimas tulevärk. Vahepeal kõlasid kaks akordionit nii, nagu oleks muusikakooli toodud võimas orel.
Noori interpreete oli lausa lust jälgida, sest nii ilmekat, paiguti lausa teatraalset esitust näeb haruharva. Võis selgelt hoomata, et noormehed on kokku mänginud juba pikki aastaid olles veel keskeri õppeasutuste õpilased. Henri õpib Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia 2. kursusel ning Mikk Helsinkis asuvas Sibeliuse Akadeemia 3. kursusel. Eriliselt tuli suurepärane pillikäsitlusoskus esile soolopalades, milles mõlemad särasid.
Kontsert algas Leon Boellmann “Gooti Süidiga”, mis andis kohe aimdust, mis kuulajaid ees ootab. Selle põnevale süidile järgnes Henri soolopala Petri Makkonen – “Lend Üle Aja”. Milline tehnika ja kõlavärvid! Kogu pala oli üles ehitatud repetitsioonile (ühe noodi tihedale kordusele) ning see oli põnev. Väga vaheldusrikkalt kõlas Piotr Londonov – “Skertso-Tokaata” Mikk Langeprooni esituses. Tõeline muusikaline maiuspala! Kontsert lõpus esitati Modest Mussorgski klaveritsükkel “Pildid näituselt”, mis oli ümber seatud akordionitele. Seade oli kahtlemata õnnestunud ning aitas esile tuua akordioni kui instrumendi laia mängukantileeni ning esinejate erinevad mängutehnilised oskused.
Kogu kava oli lihtne jälgida nii noorele muusikakooli õpilasele kui ka elukogenud täiskasvanule, sest mõne esituse puhul sai kogeda ka äratundmisrõõmu. Leian, et see kontsert, millele lisas sära mõlema esineja hea sõnaseadmisoskus, on Räpina Muusikakooli ajaloo üks parematest ja huvitavamatest.
Lisapalana esitasid noormehed veel hoogsa ning särava “Trepaki”.
Marika Klimberg-Hyötyläinen,
Räpina Muusikakooli direktor
