Lõõtsaliste pidupäev Räpina Muusikakoolis

Neljapäeval, 14. aprillil oli Räpina Muusikakool täis siginat ja saginat, sest erakorraliselt oli koos kogu koolipere. Põhjuseks oli märgilise tähendusega AKORDIONIPÄEV. Ettevalmistused selleks sündmuseks algasid juba üle kuu aja varem, sest lisaks oma õpetajatele vajasime abijõudu ka väljastpoolt kooli. Eesmärgiks oli tutvustada akordionimängu kõigile muusikakooli õpilastele nii, et nad saaksid vahetu mängukogemuse. Lisaks eelpooltoodule oli kahtlemata soov taasavastada akordionimuusika kui selline. Ligikaudu kümme viimast aastat on akordioni eriala olnud küllaltki ebasoosingus, kuid käesoleva õppeaasta sügisel astus meie kooli 1. akordioniklassi kogunisti 7 ja eelklassi 2 õpilast, mille üle tunneme tõelist headmeelt. Eks aitas eriala populaarsuse kasvu hoogustada

IMG_5296 (Medium)

Reet Laube akordioni õpituba juhendamas.

2015. a suvel koolile soetatud uhiuus 60- bassiline vikerkaarevärviline akordion. 50% tasuti projektikonkursi „Varaait“ kaudu, ülejäänud 50 % maksis kinni Räpina vald. Ka käesoleva aasta projektikonkursil osaleb Räpina Muusikakool taas akordionisooviga, sest vanad instrumendid on amortiseerunud, rasked, häälest ära ning koormavad liialt selja- ja õlavarrelihaseid.
Mõte korraldada mingi instrumendi päeva, milles osaleks kogu kool, tekkis mul juba mitmeid aastaid tagasi, kui saigi läbi viidud lõõtspillipäev. Heino Tartes tuli suure rühma õpetajate ning paljude lõõtspillidega kohale. Päev oli väga arendav ja sisukas, seepärast tekkis mul selle aasta talvel soov seda korrata akordionitega.
Neljapäeva pärastlõunal astusid muusikakooli uksest sisse naerusuised külalisõpetajad: Reet Laube (Tartu Eramuusikakooli õpetaja), Helar Jõgi (endine Heli Mõttus-Assoni ja Ave Asteli õpilane Põlva Muusikakoolist ning nüüdne H.Elleri nim Tartu Muusikakooli 3. kursuse akordioniõpilane), Triin Tiitsmaa (H.Elleri nim Tartu Muusikakooli 1. kursuse akordioniõpilane), kauaaegne meie kooli koostööpartner ja lõõtspillimeister Heino Tartes ning meie kooli endine lõõtspilliõpilane Sirli Aia.

IMG_5293 (Medium)

Heino Tartes ja Sirli Aia lõõtspilli õpituba juhendamas.

Täpselt kell 15 kogunes kogu koolipere koos külalistega saali, kus õpetaja Reet tutvustas kuulajatele erinevaid akordione. Selgus, et akordione on väga erineva suurusega, alates 12-bassiga pillidest kuni täismõõtmetes 120-bassiga pillideni. Lisaks klahvidega akordionitele on olemas veel nuppakordionid ning bassisüsteeme on kaks: standardbasside süsteem ja meloodiabasside süsteem. Meile tuttavamas standardsüsteemis on vasakul pool 5-6 rida nuppe ning nendest 3-4 rida on sellised, kus iga nupu all on olemas valmisakord. Meloodiabassidega süsteem kujutab endast 5 oktavi ulatuses helisid, kusjuures iga bassinupu all on üks kindel heli. Nuppakordionite hääleulatus on palju suurem kui klahvidega akordionil, sest nupud on võrreldes klahvidega palju väiksemad. Seega-meloodiabassidega akordionite ning nuppakordionite mänguvõimalused on mingis mõttes laiemad kui klahvakordionitel, kuigi meil on kõige enam levinud just viimased. Lisaks kaasatoodud erinevatele akordionitele näitas Reet kuulajatele ka meisterlikku mänguoskust kõikidel pillidel. Kuulajatele selgus ka tõsiasi, et kõiki pille, millel on lõõts, kutsutakse ühise nimega lõõtspillid ehk lõõtsalised. Igatahes oli kuulamist ja vaatamist küllaga. Ave Astel tutvustas lühidalt ka akordioni ajalugu. Saadi teada, et akordioni eelkäijaks on 1821.a. leiutatud suupill. Esimese akordioni valmistas 1829.a. Viinis Cyrill Demian, kes pakkis suupillid kokku ja leiutas süsteemi, kuidas neisse lõõtsaga tuult puhuda.
Seejärel jagunesid õpilased erinevatesse klassiruumidesse, sest on väga tähtis, et laps saaks mängida endale jõukohase ning õige suurusega instrumendil. Kui te nüüd arvate, et akordioniõpilastel oli hõlbus päev, sest nad juba niikuinii mängivadki akordionit, siis te eksite! Mõtlesin, et ka akordionistidel peaks väljakutseid olema! Selleks tõi Heino Tartes kaasa hulga lõõtspille ning ka lõõtspillimängijad jagunesid kahte gruppi. Kokku oli pillimänguga hõivatud 8 klassiruumi ligikaudu 60 õpilasega ning ka saal, kus Henn Rebase meistriklassis said akordionialast mängutarkust kaks VI klassi õpilast ( Raul Petersell ja Kevin-Paul Talviste), kes olid juba varakult eriala tundides ette valmistanud Henn Rebase loodud teosed “Veskimees” ja “Lihtne lookene”. Väga põnev oli helilooja enda suust kuulda tuntud laulu “Veskimees” tekkelugu ning saada näpunäiteid lugude kujundamiseks.
Kell 17.15 kogunesid kõik taas saali ning toimus nn aruandluskontsert, mis kajastas ühe 60-minutilise tunni tööd. Üles astusid kahe looga õpetaja Reeda kõige nooremad õpilased, õpetaja Heino 3 lõõtspillinoormeest, õpetaja Ave Asteli poolt juba varem ettevalmistatud ansambel koosseisus Raul Petersell, Reno Palmik ning õpetaja, millele andis hoogu Reno Kokmanni poolt löökriistakomplektil esitatud rütmisaade.

Ansambel

Akordionitriona esinesid ka Maksim Rjurikov (tegelikkuses kitarrist), Kevin Nirk (pianist), ning allakirjutanu, esitades hoogsa Anders Grothe „Marsi“. Pedagoogilise osa lõpus anti külalisõpetajatele mälestuseks Räpina Muusikakooli raamat ning lilleõis, lapsed aga said põske pista pisut maiustusi.
Pooletunnine puhkehetk ning taas võeti saalis kohad sisse, sest päeva kirsiks tordil oli Henn Rebase kontsert. See tuntud akordionist, akordionimuusika väsimatu propageerija ning helilooja esines nagu ikka tuntud headuses, hiilates kõrgetasemelise virtuoossusega. Kuulajad said nautida nii lustakaid ja kaugeltki mitte tavapäraseid põnevaid autoriteoseid kui ka maiuspalu akordionimuusika varasalvest, mis olid esitatud Henn Rebase võtmes.

IMG_5315 (Medium)

Henn Rebane

Ja olgugi, et päev kujunes õpilastele ja õpetajatele veidi väsitavaks, said nad kõik täiesti uue kogemuse – proovida mängu nende jaoks seni- tundmatul instrumendil akordionil, pannes end proovile, katsetades ansamblimängu jne. Päev möödus igati kasulikult. Lisaks kogutud teadmistele akordionist sai veel kuulata ja vaadata suurepärast kontserti ning imestada, et akordionimäng tundus Henn Rebase esituses nii lihtne!
Minu tänusõnad kuuluvad: Ave Astelile, Juta Püvile, Reet Laubele, Helar Jõgile, Triin Tiitsmaale, Heino Tartesele, Sirli Aiale, Henn Rebasele, Räpina Muusikakooli õpilastele, kaasalöönud töötajaskonnale ning mõistvatele lapsevanematele!
Eraldi tänusõnad Eesti Kultuurkapitalile, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupile ja Räpina Vallavalitsusele, kelle tugeval toel sai akordionipäev edukalt ellu viidud.

Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor

Comments are closed