Foto: M. Klimberg-H
Esmaspäeval, 06. mail ootasime taas enda seltsi meie endist löökpilliõpetajat Brita Reinmanni. Ta töötas meie koolis 5 aastat, millest õige mitu aastat „reisis“ ta meile oma autoga lausa Tallinnast. Brita oli hoolitsev, empaatiline, kuid ka järjepidev ning nõudlik õpetaja, keda õpilased väga hindasid. Mulle ei meenu aastate jooksul sellist olukorda, kus õpilased ja lapsevanemad nutavad õpetaja äramineku tõttu. Küllap ta oli neile ja ka meile, kolleegidele, hinge pugenud. Brita lahkus meie koolist sooritamaks edukalt EMTA-s magistri eriala lõpueksamit. Iganädalaselt Räpinasse sõites kulutas ta pikki tunde sõidu peale, selle aja saab ta nüüd instrumendile pühendada. Tema juhendajad EMTA-s on Vambola Krigul ja Heigo Rosin.
Aga enne lõpueksamit on alati mõistlik oma kava laiemalt publikule tutvustada, et tähtsal päeval endast parim anda. Leppisime juba varakult kokku, et maikuu alguses, kui meie eksamisessioon pole veel alanud, on selleks sobivaim aeg.
Brita poolt ettevalmistatud kava oli põnev ning vaheldusrikas. Kõigepealt tuli esitusele Robert Honsteini „Lost and Found“ (Leitud esemed), mis oli väga paeluv. Kõigepealt tuleks mainida, et mida kõike oli selle teose esitamiseks vaja: lisaks marimbale olid laval mitmed pudelid, kauss, prügikast ja mitmed teised väiksemad löökpillid. See teos oli väga vaheldusrikas: kriginad, krabinad, sahinad, kriipimine, kaunis harmoonia, trummide erinevad löögid, kõlakarpide klõpsud, pudelite kõlin, vahel nagu õudusfilmis luukerede kondiklõbin. Sellist helide harmooniat, aga teisalt veidi kaootiliselt ning kosmiliselt kõlavat muusikat kohtab meie kandis harva. Kuulata sellist teost oli väga põnev.
Anna Ignatowiczi „Toccata“ pühendas helilooja oma isale. Algas tasase fooniga, milles oli tunda looja südamevalu.
Tuntud impressionistist helilooja Claude Debussy kuueosaline klaverisüit „Children´s Corner“ (Lastenurk) on pühendatud helilooja tütrele. Saime nautida äratundmisrõõmu, sest 1. osa „Doctor Gradus ad Parnassum“ (Parnassuse poole) on enamikule pianistidest väga tuttav. Ka süidi 6. osa, mis paistab silma tempomuutuste, sünkoopide ja vahelduvate meeleoludega, on meie õpilased esitanud. Tõsi, veidi lühema variandina. Philip Glass`i teos „Opening“ kõlas Brita esituses minimalistlikult ja motoorselt ning eristus teistest esitatud teostest.
Oleme tänulikud Britale meeleoluka, aga tehniliselt keeruka ja huvitava kontserdi eest! Tore oli temaga kokku saada ning meele tegi lausa härdaks, kui Brita kordas mitu korda, et siin, Räpina Muusikakoolis on taas väga tore olla! Täname meie endist kolleegi, soovime edu lõpueksamil ning ka edaspidises muusikutees!
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor
Foto: M. Klimberg-H
Foto: M. Klimberg-H
