Esmaspäeval, 12. oktoobril kogunesid õpilased, õpetajad ja mõni üksik külalisest kuulaja muusikakooli, et osa saada Liina Fidelmani (flööt) ja Mikk Langeprooni (akordion) esinemisest. Tundus, et duo Hoog isegi hingas korraga – nii hea oli nendevaheline ansamblitunnetus. Tore oli veel see, et ei esinenud solist ja kontsertmeister, mida oleme palju kuulnud. Publiku ees seisis terviklik kooslus, kus teineteisele anti säramisruumi. Üksteise esitust toetati nii, et kõla, mis kuulajani kandus, oli täiuslik.
Liina Fidelman on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia flöödi erialal cum laude ning bakalaureuseõppe Tartu Ülikooli Õigusinstituudis, täiendanud end Berliinis Universität der Künste juures, osalenud erinevate muusikute meistrikursustel. Ta on pälvinud arvukaid preemiaid mitmetel konkurssidel.
Liina esitus kontserdil oli emotsionaalne, täpne, kogu keha toetas esitust väga dünaamiliselt ning tema esinemine pakkus ka visuaalset naudingut. Muusikud ütlevad selle kohta: ta läks muusikasse üleni sisse. Kuulsime Liina esituses väga palju huvitavaid ning keerukaid tehnilisi võtteid, mis tegi samuti tema esituse eriliseks.
Mikk Langeproon lõpetas Otsa- nimelise Tallinna Muusikakooli, magistrihariduse omandas Helsingi Sibeliuse Akadeemias. Ta on korduvalt saanud auhinnalisi kohti nii vabariiklikel kui ka rahvusvahelistel konkurssidel. Osales ka ETV saatesarjas “Klassikatähed 2016” ja konkursil “Noor Helilooja”, kus tema teost esitati ka finaalis. Mikk on esinenud solistina väga paljudes välisriikides ning hetkel ta töötab Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Mikk on ka Eesti Akordioniliidu juhatuse liige.
Mikk oli meie muusikakoolis esinemas juba kolmandat korda. Temas on vaoshoitust, sisemist temperamenti, vaimustavat erisugust tehnikat, suurepärane partneritunnetust ning esinemissära. Nagu esinejad hilisemas kohvilauas rääkisid, valmistasid nad kava ette peamiselt kevadisel koroonaajal, mil oli rohkem aega keskendumiseks ja harjutamiseks. Ja seda oli igati tunda. Kava oli viimistletud iga noodi osas ning esinejad olid enese vastu väga nõudlikud.
Kontserdil tulid esitamisele lõunapoolsemate maade heliloojate looming, mis oli nii temperamentne, kütkestav ja tihtipeale kõigile äratuntav. Mitmes teoses olid kirglikud tangorütmid, mis tõi minu vaimusilma ette tangot tantsiva paari: elegantne, suurepärase rühi ning täpse juhtimisega härrasmees ning lehviva kleidiga kirglik, tõmmu ja graatsiline tantsijatar. Ja seegi oli ebatavaline, et õige mitmel korral esinejad kummardasid pärast teose esitust kaks korda, sest aplaus ei tahtnud vaibuda. Ja mitte keegi ei lahkunud kontserdilt pettununa või tülpinuna, sest just selline esitus, kus esinejate vahel toimub täielik harmoonia, köidabki meeli ja tähelepanu. Ja veel selline tähelepanek. Kuulajaskond väljus pärast kontserdi lõppemist saalist äratuntavalt rahulolevate nägudega, mis on selgeks märgiks, et kuuldu paitas kõrvu ning hingekeeli.
Kogu kava oli seotud A. Piazzolla loomingu ja stiiliga, kuna järgmisel aastal täitab heliloojal 100. sünniaastapäev. Just selline tundeküllane ja vaheldusrikas helilooming ja esitus annabki elule värvi pimedal sügisõhtul. Räpina Muusikakoolis oli tõeliselt suur muusikaline sündmus, mis paneb praegugi naeratama.
Marika Klimberg-Hyötyläinen
Räpina Muusikakooli direktor
